Kas kergettevõtlus saadab FIE-d ajaloo prügikasti? Värskelt turule tulnud platvorm võib selle kaasa tuua

Põhjamaadest inspiratsiooni saanud Arveteenus soovib lihtsustada eri ettevõtete heaks töötavate inimeste paberimajandust. “Tahame Eestis juurutada mõistet kergettevõtlus,” räägib Ärilehele Arveteenuse tegevjuht Olavi Aasmann.

Sisuliselt võib öelda, et Arveteenus soovib nii-öelda tööotste tegijatele olla lihtsam lahendus kui FIEna tegutsemine. “Tahame võimaldada väga lihtsat ja kiiret töö eest arveldamist eraisiku ja ettevõtte vahel,” seletab Aasmann.

Aasmanni sõnul tuli idee ettevõtte loomiseks Soomes töötades - ta nägi, kuivõrd keeruline on kogu paberimajandusega ise tegeleda. “Eestis on samuti inimesed, kes on vabakutselised ning nad ei taha omada ettevõtet ning esitada käibemaksu- ja palgadeklaratsioone. Pakume neile võimalust ühe arve näol, kust näeb ka koheselt ära, palju raha kätte jääb.”

Arveteenuse programmid arveldavad vastavalt summale ka kõik maksud ning teenustasu, seletab Aasmann. “Järelejäänud tasu makstakse üldjuhul inimesele palgana välja kahe päeva jooksul.” Lahenduse kasutamise teenustasu on 7,3 protsenti, milles sisaldub platvormi kasutamine, arveldamine, pangas ülekannete vormistamine, kergettevõtja registreerimine ning maksude laialikandmine koos töötasu deklareerimisega. Aga kas teenustasu jääb töötaja või tööandja kanda? “See on juba töö tellija ja töö tegija omavahelise kokkuleppe koht, meie oleme omalt poolt paindlikud,” märgib Aasmann.

Teenus võiks populaarne olla ehitussektoris

Aasmann eeldab Põhjamaade näitel, et taoline teenus võiks eriti kasulik olla ehitussektoris, kuid lisaks sobib Arveteenus väga hästi ka näiteks vabakutselistele artistidele, muusikutele või graafilistele disaineritele. Esimesi kliente on Arveteenusel aga ka näiteks puhastussektorist. “Meie teenus kõnetab kõige enam neid töötajaid, kes on oma alal väga head spetsialistid, kuid samal ajal ei ole nad väga head dokumentide koostajad. Põhjamaades on taoline teenus algust saanud just ehitussektorist.”

“Arveteenusest võidavad kõik. Töötajad saavad oma töö eest mugavalt arveldada ning ka ettevõtja ei pea palkama eraldi raamatupidajat,” lausub Aasmann. Lisaks võidab Aasmanni sõnul ka riik: “Kui töötaja saab 100 eurot sularahas, siis reeglina riik sellest makse ei saa. Enamasti jätavad töötajad selle raha täies ulatuses endale ning hoiavad hinge kinni, et loodetavasti maksuamet temani ei jõua. Tegelikult on see probleem ka töötajale endale, sest tagantjärgi maksude maksmine võib osutuda hästi kulukaks. Meie platvorm aga selle riski välistab.”

Kas kergettevõtlus on töötamise tulevik?

“Tööturg liigub sinna suunas, et inimene ei taha end 40 tundi nädalas ühte ettevõttesse kinni panna,” arvab Aasmann. Ta toob ka konkreetse näite: “Kui on võimalik paindlikumalt tööd teha ning erinevatele ettevõtetele teenust pakkudes end rohkem rakkes hoida, siis see on parem kui olla kinni ühes kohas, mis ei suuda sind piisava hulga töödega varustada.”

Aasmann märgibki, et kergettevõtlus võiks tulevik olla just ametikohtadel, mis ei nõua püsivat ühes kohas viibimist. “Seda trendi on Põhjamaade näitel ka selgelt näha. Kui me arvestame juurde ka kodust töötamise faktori, siis on igati võimalik teha hommikul tööd ühele ettevõttele, lõuna ajal teisele ning õhtul kolmandale.” 

Siiski kaasnevad taolise töökorraldusega Eestis endiselt ka mõned probleemid. “Näeme, et Eesti tööseadusandlus on hästi traditsioonides kinni - me tunnistame püsivat töölepingut ja töövõttu. Seevastu Põhjamaades on juba regulatsioonides vastavaid muudatusi tehtud ning riik toetab kergettevõtlust,” arvab Aasmann.

Praegu on vabakutseliste töötegijate üheks suurimaks mureks ravikindlustus. Riikliku ravikindlustuse saamiseks peab inimene eelneval kuul tasuma vähemalt riigi määratud miinimummääras sotsiaalmaksu. “Jämedalt öeldes on see summa 193 eurot. Praktikaid püsivalt mittetöötavale inimesele ravikindlustuse saamiseks on erinevaid ja üks pigem halb näide sellest on end mõne tuttava firmasse fiktiivselt tööle vormistamine. Kes aga vähegi tööd tahab teha, siis meie platvormi kaudu tellijaga arveldades saab ravikindlustuse täiesti legaalselt. See tähendab, et kes arveldab arveteenuse kaudu töid kokku vähemalt 857 euro eest kuus, saab automaatselt ravikindlustuse,” märgib Aasmann.

Vajadus igakuiselt sotsiaalmaksu maksta tähendab aga seda, et nii-öelda tööotstest elatuv inimene ei saa erinevalt püsiva töölepinguga töötajast kuu aega puhata. “Eks sellele on mitu lahendust: näiteks võib ta puhkusele minna poole juuni pealt ning uuesti töötamist alustada keset juulit. Nii saab mõlemal kuul piisavalt sotsiaalmaksu makstud,” soovitab Aasmann. “Eks sellisel viisil töötamisel ongi oma plussid ning miinused: ühest küljest on inimene oma tegemiste peremees, kuid teisest küljest peab ta näiteks ise vastutama, kas tal on ravikindlustus olemas. Siiski on oluline märkida, et meie platvormil töötades on täiesti võimalik ravikindlustus saada.”

Eesmärgiks esimese aastaga 5000 klienti

Kui Arveteenuse loojatelt uurida, kuhu nad värske ettevõttega esialgu jõuda tahavad, kumab vastusest läbi üks konkreetne number: esimese aastaga võiks ettevõttel olla umbes 5000 klienti. “Lisaks võiks end esimese poole aastaga ka kasumisse teenida, kuid peaeesmärgiks on siiski turul koha leidmine, mistõttu ei tahaks väga konkreetsetest numbritest rääkida,” seletab Aasmann. “Kui keegi tahab kergettevõtlusega raha teenida, siis kindlasti ei ole tulevikus Arveteenus ainuke lahendus, kuid me soovime, et Arveteenus oleks esimene asi, mis taolise ettevõtlusvormiga soestub.”

Nende kodulehel on ka töökuulutuste sektsioon, kuid tööjõu vahendajaks Aasmanni sõnul siiski ei pürgita: “See rubriik on selleks, et saaksime pakkuda nii-öelda one-stop lahendust. Inimene saab ise meie lehelt vabakutselise töö leida ning sealjuures ka palka arveldada.”

Samuti on Aasmanni sõnul töös ka mitmed IT-arendused. Näiteks võiks tulevikus saada Arveteenuse kaudu maha arvestada ka teatud töö tegemisega seotud kulud.

Ekvard Joakit
Delfi