Ettevõtluskonto vs kergettevõtlus: mis on nende kahe vahe?
Ettevõtlusega tegelemiseks on viimastel aastatel tekkinud uusi võimalusi. Selle asemel, et luua äriühing või registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjaks ehk FIEks – kaks kõige populaarsemat ettevõtluse vormi – on juba mõnda aega võimalik kasutada LHV pakutavat ettevõtluskontot ning mõnevõrra uudsema lahendusena kergettevõtlust. Kergettevõtlus on lühiajaliste tööde tegemine kasutades vahendajat töö tellija ja töö tegija vahel, et kindlustada asjaajamise korrektsus.
Ettevõtluskonto teenust tohib pakkuda Eestis vaid krediidiasutus ja Eestis tegutsevatest pankadest on selline teenus vaid LHV portfellis. Ettevõtluskonto on eraisikule mõeldud bürokraatiavaba ja soodne võimalus tegutseda ettevõtjana, muretsemata raamatupidamisaruannete, igakuiste maksudeklaratsioonide ja maksude tasumise pärast – see kõik käib ettevõtluskonto kannete alusel automaatselt.
Arveteenus.ee võimaldab muretut kergettevõtjaks olemist sarnaselt LHV investeerimiskontole, korraldades töö tegija eest kogu raamatupidamisliku poole. Lisaks kergendab Arveteenus.ee kergettevõtja töö tellija poolset töökoormust.
LHV on märkinud, et ettevõtluskonto sobib kõige paremini siis, kui üks eraisik tasub teisele eraisikule tema osutatud teenuse või kauba eest. Olgu märgitud, et ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka äriühingutele, kuid ettevõtluskonto kaudu äriühingule teenust pakkudes tekib äriühingul täiendav tulumaksukohustus määras 20/80, mis teeb äriühingule tehingu maksumuse võrdseks tavapärase töösuhte maksukoormusega.
Kergettevõtluse ja Arveteenus.ee juures ei ole oluline, kes on teenuse saaja või kauba ostja –nii eraisik kui ettevõte saab samamoodi ühe, tasumisele kuuluva arve. See teeb mugavaks eelkõige teenuse osutamise just juriidilistele isikutele, kes saavad mugavalt arvet kui raamatupidamislikku dokumenti käsitleda oma arvepidamises. Ettevõtluskonto omanik arveid väljastada ei saa. Sel juhul on töö tellija ostuarveks pangakonto väljavõte või kassa väljaminekuorder.
Täiendavalt peaks tähele panema, et töötuna arvelolek lõpeb LHV ettevõtluskonto loomisega ehk ettevõtluskonto avamine on võrdsustatud töötamise algusega. Kergettevõtluse raames on võimalik teostada tööampse ehk lühiajalist tööd kuni 8 päeva kuus summas korraga või üksikute tööampsudega kuni 40% kuutasu miinimummäärast, mis aastal 2023 on 725 eurot.
Ettevõtluskonto omanikul on õigus ravikindlustusele, kuid seda juhul, kui igakuiselt laekub ettevõtluskontole tulu vähemalt summas 1606 eurot, mil maksmisele kuulub sotsiaalmaksu miinimummäär 215,82 eurot saadud tulust. Arveteenus.ee kaudu on vajalik kergettevõtjal töötada ehk arveid esitada summas 960 eurot ning sarnaselt ettevõtluskontole tekib ravikindlustus järgmise TSD deklareerimise järgsel päeval ehk päev pärast kuu 10. kuupäeva.
Kokkuvõtvalt on LHV ettevõtluskonto hea lahendus neile, kes pakuvad teenuseid või müüvad tooteid eraisikutele ning kelle jaoks ravikindlustuse teke ei ole prioriteetne. Arveteenus.ee pakub rohkem paindlikkust töö tegemiseks töötuna arveloleku ajal ning võimaldab juriidilisest isikust töö tellijale mugavamat asjaajamist. LHV ettevõtluskonto kohta on rohkem informatsiooni leitav LHV kodulehel lhv.ee ning kergettevõtluse kohta leiab rohkem infot Arveteenus.ee kodulehelt arveteenus.ee.
Foto: Vlada Karpovich
