Kiirelt ja lihtsalt Eesti töötasu maksudest

Töötasu, ka palgatulu, on töölepingu või võlaõigusliku lepingu (töövõtulepingu, käsunduslepingu) alusel osutatud teenuse eest makstav tasu. Palgatulult deklareerib (vormil TSD) ja kõik tööjõumaksud maksab tööandja. Bruto töötasult kuulub maksmisele tulumaks, sotsiaalmaks, vajadusel kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse(d), misjärel isikule makstakse välja neto töötasu.

Sotsiaalmaksuga rahastatakse pensionikindlustust ja riiklikku ravikindlustust. Sotsiaalmaksumäär on 33% ning täistööajaga töötaja kohta on tööandjal sotsiaalmaksu minimaalselt vaja tasuda 192,72 eurot kuus. Vabakutselistel, kes reeglina tegutsevad võlaõigusliku lepinguga, on vajalik ravikindlustuse tekkeks töötada mahus, mille töötasu summalt deklareeritakse samasugune sotsiaalmaksu piirmäär ehk 192,72 eurot kuus.

Füüsilise isiku tulu maksustatakse tulumaksuga, mille kinnipidamise määr on 20%. Tulumaksu ei tule maksta kogu brutopalgalt. Nimelt on Eesti elanikele kehtestatud maksuvaba tulu, mis on osa töötasust, millelt tulumaksu maksma ei pea. Maksuvaba tulu sõltub aastas teenitavast tulust: aastatulu summas kuni 14 400 eurot korral on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400). Kui inimese aastatulu ületab 25 200 eurot, siis tuleb tulumaksu tasuda kogu tulult. Oluline on märkida, et maksuvaba tulu rakendamiseks peab väljamakse saaja edastama väljamakse tegijale sellekohase kirjaliku avalduse.

Töötuskindlustusmaksega rahastatakse töötuskindlustust ja koondamise korral makstakse vastavast rahast töötuskindlustushüvitist. Vastav makse jaguneb töövõtja ja tööandja vahel: brutopalgast  peetakse kinni töötaja töötuskindlustusmakse 1,6% ning tööandja maksab lisaks tööandja töötuskindlustusmakse 0,8%. Eelnimetatud määrad kehtivad kuni 2025. aastani. Oluline on tähele panna, et töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmisel või vanaduspensioni määramisel.

Kohustuslik kogumispension on hüvitis, mida makstakse vanaduse korral tagamaks pensionile läinud inimestele igakuine sissetulek. Kohustusliku kogumispensioni ehk II samba makse määr on 2%.

6. novembril 2020 jõustus kohustusliku kogumispensioni reform ehk isikutel on võimalik loobuda oma II sambast. Tasub teada, et kogumispensioni raha välja võtmisel enne vanaduspensioniikka jõudmist, maksustatakse see väljamakse tulumaksuga.

Töötasult määratud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse arvestatakse brutotasult ning töölepinguga töötamisel on need täiendavad kulutused tööandjale. Füüsilise isiku tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse peetakse kinni töötaja brutotasult ning vastavate maksete võrra väheneb töötaja töötasu ehk töötaja saab kätte netotasu.

Kergettevõtluse eeliseks on kiire ja lihtne asjaajamine, kuid kergettevõtja peab arvestama ühe erinevusega töötasu maksude juures. Nimelt tuleb Arveteenuse kaudu töö eest arveldades tähele panna, et kõik tööjõumaksud (ka sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse, mida töölepingu alusel töötades kannaks tööandja) arvestatakse maha koostatud arve summast. Soovitame seda töö hinna kokku leppimisel arvesse võtta ja ning koostada arve tööjõumaksude võrra suuremas summas.

Erinevate maksude ja maksumääradega on võimalik täiendavalt tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel www.emta.ee. Samuti on võimalik oma töötasu maksude jaotumist vaadata kasutades Arveteenus.ee palgakalkulaatorit. Vastavalt töö tegija kuuluvusele kohustusliku kogumispensioni süsteemi ning soovist (või mitte soovist) kasutada maksuvaba tulu, arvestab, deklareerib ning tasub Arveteenus.ee kõik vajalikud kinnipeetavad maksud ning töövõtjale laekub netotasu.

Foto: Karolina Grabowska