Ülevaade Eesti pensionisüsteemist

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: riiklik vanaduspension, kohustuslik kogumispension ja täiendav kogumispension ehk vastavalt I, II ja III sammas. Pensionisüsteemi eesmärk on aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada nende senine elustandard ja igakuine sissetulek.

Pensione indekseeritakse iga aasta 1. aprillil, mis tagab pensionite järk-järgulise suurenemise. Indekseerimise eesmärk on hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.

I samba pensioni ehk riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust – 33% sotsiaalmaksust läheb 20% praeguste pensionäride pensioniks. Riiklikku vanaduspensioni maksab riik kõikidele inimestele pensioniikka jõudes.

1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ja 2026. aastaks jõuab 65. eluaastani. Pensioni suurus sõltub inimese palgast ja tööstaažist, mis peab olema vähemalt 15 aastat. Tähele tasub panna, et vanaduspensionit makstakse ka siis, kui isik otsustab edasi töötada. Pension kuulub tulumaksuga maksustatava tulu hulka, millele saab rakendada maksuvaba tulu piirmäära kuni 500 eurot kuus ehk kuni 6000 eurot aastas isiku kogutulust.

II sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. Töötamisel ajal kogutud pension suurendab pensionieas saadava pensioni suurust. Olles liitunud kohustusliku kogumispensioniga, suunatakse sotsiaalmaksust 4% vastavasse isiklikku II samba pensionifondi. Lisaks peetakse töötasult kinni täiendav 2%, mis suunatakse samuti II sambasse. Alates 1. jaanuar 2021 on võimalik peatada sissemaksed kogumispensioni teise sambasse, milleks on vajalik esitada maksete mittetegemise avaldus. Tasub tähele panna, et pärast vastava avalduse esitamist saab kohustusliku kogumispensioniga uuesti liituda alles 10 aasta pärast.

III sammas ehk täiendav kogumispension on vabatahtlik viis täiendava pensioni kogumiseks. Sissemaksete ja hilisemate pensionimaksete suuruse saab määrata ise. Lisaks on võimalik III samba korral saada 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6000 eurot.

Kuidas tekib pensionimakse? Alates 2021. aastast koosneb pension neljast osast:

1) pensioni baasosa on pensioni alustala, mis on pensionitel ühesugune. See vaadatakse üle 

igal aastal ning alates 1. aprillist 2022 on pensioni baasosaks 255,7562 eurot;

2) pensioni staažiosa sõltub töötatud, õpitud ja armees teenitud perioodidest kuni 31. detsembrini 1998. Neid aastaid arvestatakse tööraamatu ja teiste dokumentide alusel. Staažiosa saamiseks korrutatakse kuni 31. detsembrini 1998 kogunenud pensioniõigusliku staaži ehk aastate arvu läbi aastahindega, mille suurus vaadatakse samuti üle igal aastal. Alates 1. aprillist 2022 on pensioni aastahinne 7,718 eurot;

3) pensioni kindlustusosa sõltub kindlustusosakute summast, mida arvutatakse alates 1. jaanuarist 1999 ja mida arvestatakse sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel. Kindlustusosa saamiseks korrutatakse kindlustusosakute summa läbi aastahindega. Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Selle suurus vaadatakse samuti üle iga aasta 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2022 on pensioni aastahinne 7,718 eurot;

4) 2021. aasta algusest hakkas kogunema pensioni neljas osa - ühendosa. Uus ühendosa koosneb 50% ulatuses kindlustusosakust ja 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt.

Rohkem infot pensionide kohta on leitav Pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee ja Rahandusministeeriumi kodulehelt fin.ee. Isiklikku pensioni suurust saab vaadata riigiportaali eesti.ee pensionikalkulaatorist.

Foto: SHVETS production